Natuke valuvaigisteid ja liigume edasi

Pühapäev oli küll nüüd äge. Kõik oli ilus ka kena. Härraga võtsime veel ühe lühikese heki maha, kuna see hakkas nii võssa kasvama ja oli nii laiali juba. Mõtlesime et võtame maha ning las hakkab uuesti kasvama. Lisaks on meil kodus veel Sabiina Kadakas, mille Härra niidukiga üle lasi, kuna ta oli nii suureks läinud. Aga kuna osad oksad jäid välja turritama, lõikasin hekikääridega ära need. Kuni ma vaikselt lõikasin, siis samal ajal Härra korjas oksi järjest käru peale, et need ära viia. Viimast kärutäit läks viima (poisid tahtsid ka temaga koos sõita), siis hakkasin poiste asju õue pealt kokku korjama. Ja kui mingi hetk hakkasin vaikselt püsti tulema, lõi selga selline lõikav valu. Ma mõtlesin, et hakkan karjuma. Härra tuli poistega tagasi, siis ütlesin talle, et kui õhtuks asi ei parane, siis tuleb EMOst läbi käia.
Terve õhtu liikusin ma nagu lombakas / küürakas. Ei saanud ilusti sirge seljaga olla, ei saa istuda, astuda ega lamada. Nii ma siis üritasin kuidagi olla, kuni lapsed magama jäävad. Kell oli natukene 22 läbi, kui EMOsse jõudsin. Registratuuri laua tagant öeldi, et ega seljavaludega nemad nkn mitte midagi teha ei saa, söödavad valuvaigisteid sisse ja kõik. Mis seal ikka. Registratuuri lauast anti mulle 2tbl ja öeldi, et ootaksin nüüd ooteruumis kuni kutsutakse. Need tbl ei aidanud küll miskit. Lõpuks kui kell oli 23:45 siis lõpuks kutsuti ka mind. Õnneks oli mul hästi tore, noor naisterahvas arstiks. Kuna mu seljavalu on selgroo juures kohe, mitte ei kiirgand mujale, siis põie-ja neeruvaagna põletiku välistasime kohe(olen põdenud mõlemaid, seega teadsin et see olla ei saa, teistmoodi valu seekord). Lõpuks arst ütleski, et piisas ühest väikesest valest liigutusest, kui selgroolüli hakkas pigistama närvi peale, mis teeb seda valu. Et kuna mul olid kaksikud ning ma veel sünnitasin ise, siis sealt need seljavalud tulevad ja neist täielikult priiks enam ei saa.
Soovitas minna neuroloogi või füsioterapeudi juurde. Eks näis. Esmaspäeval perearstile, vaatame mis seal siis saab. Praegu sain nädalase valuvaigisti kuuri. Ma pole veel nii palju rohtusid pidanud korraga võtma: Tramadol 1tbl 2x päevas, Keto 1tbl 3x päevas ning Paratsetamool 2tbl 3x päevas (Paratsetamool peab olema 500mg ja neid siis korraga 2tbl).
Oi ma vihkan selliseid asju, aga vähemalt praegu see kõik aitab, siis tuleb see asi ka lõpuni teha kui tahan, et asi laabuks.

Poisid, poisid ..

Eelmine neljapäev rääkisime hommikul sõbrannaga Facebookis. Järsku tuli mõte, et peaks talle poistega külla minema. Ta oli niikuinii oma plikaga kodus, niiet miks mitte. Lastel vähemalt kõigil lõbusam ja no meie pole ka üksteist näinud juba detsembrist alates niiet why not.

Panime riidesse ja läksime Elvasse. Kuna poisid näinud mu sõbrannat ainult paaril korral, siis olid nad alguses väga kahtlevad, et kas ikka tasub edasi minna. Aga Rasmusel läks see hoog kiiresti üle. Kaspar oli see, kes passis vist oma 10min koridoris, enne kui julges hakata mängima. Aga noh, ei ole hullu. Parem hilja kui mitte kunagi.

Pärast kui tuli lõpuks kojumineku aeg, kuna kõigil tuli uneaeg peale, siis ütlesin poistele, et paneme nüüd riidesse ja koju. Ja mõlema poolt tuli kindel EI! Selge. Mis siis, et nad pole kunagi nii käitunud. Alati kui olen öelnud, et koju siis tulevad ruttu riidesse panema. Seekord läks teisiti. Lõpuks saime ikka kuidagi minema.

Peale lõunaund olid poisid suures toas. Jätsin korra läpa diivanile ja läksin kööki et midagi tuua. Olen parasjagu köögis kui kuulen Rasmus räägib "Paha! Ei toiii(tohii)" ja kordab siis seda mitu korda. Mõtlesin, et mis seal siis toimub. Läksin vaatama ja Kaspar oli võtnud minu läpa, tahtis kassi mängu käima panna (My Talkind Tom). Noh ja siis Rasmus targutas kõrval. Minu jaoks oli see üllatus, kuna pole veel nii rääkinud kumbki. Aga on ka viimane aeg.

Sellega seoses tuleb mulle meelde, kuidas koguaeg on häda, et miks selles vanuses lapsed ei räägi juba ja et peaks seda ja toda ja kolmandat rääkima. No ei tea, mina arvan, et iga asi omal ajal. Me enne samuti ei rääkinud üldse mitte midagi. Nüüd viimased kaks kuud on hakanud juba vaikselt midagi tulema. Palju sõnu pole, aga praegu siis need sõnad: emme, issi, aitäh, ei taha, anna, tühi, juua, auh-auh, kiisu (kõlab pigem kiiiis). Ja nüüd siis veel tulid juurde "paha" ja "ei tohi". Mina ei ütleks, et nüüd nii vähe neid sõnu. Aa õigus.. Muidugi ütlevad nad veel oma vana-vanaema kohta "baba" (vene k. vanaema). Kuna mul vanaema juures on siiski vene keel põhiline, siis vahepeal oli poistel veel väga selge vene k. sõna "Dai" ehk siis "anna".

Küll meie ka nende jutustajate sekka jõuame. Nagu sõbranna ütles, et peaksime rohkem kokku saama, kuna tema plika meeletult palju jutustab, kuid on kõigest pool aastat vanem kui meie. ;)