Kevade lainel

Viimased päevad on nii ilusad ja kevadised olnud. Päike paistab, soe, tuult peaaegu ei ole. Mõnus kevade tunne tuleb. Välja lähen, siis ega ei tahagi tuppa enam tagasi tulla. Eile sai veel tehtud väljas natukene nö kevadpuhastust ehk siis elukaaslane võttis maha kolm puud mis ei ole vajalikud enam või siis lihtsalt segavad. Nüüd välja vaadates on hoov veel ilusam, sest tänu nendele kolmele puule on ruumi rohkem ja hoov on palju avaram.
Eile hommikul käisin veel linnas, mõtlesin et võiks vahelduseks Sepa turule minna. Põhiline miks sinna läksin oli see, et poistele saaks mõne t-särgi millega lasteaias käia. Lisaks t-särkidele sain veel neile nii mõndagi veel, aga sellest järgmine kord. Seekord olen kevade lainel.
Kuna Sepas ju nüüd Rimi pood, hüppasin kähku ka sealt läbi. Läksin just kosmeetika letist mööda ja silma jäi seal üks uus küünelakk mis maksis vaid 1.99€. Kuna seda firmat ma olen varemgi ostnud, siis ma ei kahelnudki, et nüüdki midagi halba sealt saan. Valisin siis neoonroosa, ning lisaks veel on see matt. Mul pole varem olnudki matti, aga kuna mulle jubedalt see meeldib, siis võtsin ära.

Minu meelest päris ilus värv.  :P

See värv tekitas veel rohkem kevadetunnet, sest see nii rooooosa ja neoon.
Muidugi see värv sobib väga hästi mu kingadega mis ma just nädal tagasi endale tellisin. Ma pole kunagi varem julgenud tellida mitte kuskilt jalanõusid. Seekord uurisin mis on sisetallamõõt ja kas laiale jalale ka sobivad. Kuna kõik see klappis, siis mõtlesin , et mis seal ikka, tellin ära ning kui ei sobi, siis on 14päev aega need ka tagastada. Nähtud tehtud. Kohale tulid, olin nii pabinas, et ei tea kas ikka sobivad. Proovisin jalga, ning voilaaaa, nagu valatult istuvad mul jalas.

Minumeelest ehtsad kevadekuulutajad. Ainus mure on see, et pean nüüd otsima hakkama sobivad pluusi või kleiti millega neid kanda, kuna enamus riideid mis mul on, on ju kõik musta värvi.
Kingad on tellitud facebookis, ühe lehe kaudu, kingad ja muu kauba leiad SIIT
Aa, tuli meelde, esmasp (või oli see teisip) kui potsatas mulle postkasti üks väike hiina pakike. Mõtlesin mis see on, avasin paki ja vaatan et see oli minu kauaoodatud seelik. Lingi leiad SIIT. Pakis välja võtsin siis tundus seelik nii pisike, ja oli kindel et see mulle selga ei lähe, kuid sobis jällegi nagu valatult.

Seeliku materjal on ka no niiii mõnus pehme, veniv ning mis peamine ei paista riie mitte kuskilt läbi. 2€ eest ei oodanud ma nii korralikku asja. Nüüd ootan vaid head ilma, et saaks seelikuga ka välja minna. Kuna päeval ei käi kuskil nii tihti ning õhtud on veel päääris külmad, siis väga ei taha veel seda selga panna. Viimasel ajal olen üsna külmatundlik ja ei salli üldse külma. Kuigi vanasti polnud probleem selga panna seelik / kleit, peale visata mantel ning siis a la -15C külmaga pool linna läbi kõndida ja siis peole edasi minna. Nüüd on isegi paar kraadi külma mulle väga külm :D Hakkan vanaks jääma....

Ülevaade välimusest aastatega

Leidsin vana valise kõvaketta pealt hunnikus igasuguseid pilte. Lausa nostalgia oli vaadata neid, meenusid kõik need vanad ajad.. Siis jäin vaatama pilte endast, et milline ma siis olin ja milline praegu olen. Oeh, tahaks olla jälle selline nagu olin, aga sinna veel natukene maad. Äkki lõpuks saavutan selle. Loodan.

Vanemaid väga ma ei leidnud kui alates aastast 2009. Siis ma ju käisin linnas koolis, mis muutis väga palju seda kes olen ma nüüd praegu ja siin. Uskumatu, et nende kahe pilti peal olen ma ainult 16 aastane. :D :D

 

 Siis saabus aasta 2010. Njaa, siis olin ma seda tüüpi inimene, kes kodus ei tahtnud enam üldse olla. Järjest rohkem nädalavahetusi veetsin linnas. Aasta algus oli pingeline, mis tõttu ma ka sõin minimaalselt ning kui nägin et minu peegelpilt hakkab mulle aina enam meeldima, siis ka peale raskeid aegu sõin vähe. Aga sellele ei mõelnud, et selline näljutamine on ju tervisele kahjulik ning kaal tuleb kiiresti tagasi..

 

 2011 oligi vist mu lemmik aasta. Sest siis ma kaalusin kõigest 67kg. Minu jaoks oli ja on see super. Ma mäletan et ma tundsin ennast ülihästi oma kehas. Ma ei muretsenud mitte millegi üle. Randa võisin minna vabalt. Nüüd enam kindlasti mitte :D Ning siis ma ei ütleks, et ma olin teab mis peenike. Ma tegelt ei tahagi olla XS suurus. Minu arvates on natukene jube kui sa oled luu ja nahk. ;)

 

2012 oli kutseka lõpp ning tööle asumise aasta. Minu meelest täitsa pole paha ka siis :D

 

 

Nonii. 2013 suvel olin siis juba aasta ära töötanud Werneris. Hmm, pilte vaadates annab juba tunda see, et töötan magusa keskel, ehk siis alati lipsab midagi "kogemata" suhu. Kui ma avastasin et pekki luudele rohkem tulnud kui varem ja osad riided ei lähe enam selga, siis ega ma kaalu peale ei julgenud ka enam minna :D

 

2014. on siis aasta kui muutus mu elus kõik, sest 4 juuni sündisid minu väiksed kaksikud. Ja nagu pildil näha siis ma olin ikka paras maakera (see on 5 päeva enne sünnitust tehtud pilt). Teised kaks pilti on kuskil paar nädalat peale sünnitust. Ja no ega too aasta ma ei viitsinud endaga tegeleda. Mõtlesin et küll see kaal alaneb. Aga no kus sa sellega. Kaal näitas 86.. püsivalt.

 

Siin on juba 2015 aasta. Ainus pilt mul endast üldse :D Siin olen vist kuskil 80kg. Natukene sain alla, kuid endiselt mitte piisavalt. Pildil on kõht ilusti sisse tõmmatud :D :D

 

Ja nüüd siis käesolev aasta. Hetkel praegu just selline ma olen. Olen saavutanud 75kg. Alustasin 2015a novembris kaalulangusega, liitusin Fitlapiga. Kuna ma olin liitunud vaid kukus ajaks ja hiljem enam raha polnud, siis ma ei saanud uuesti liituda. Õnneks osad retseptid olid mul välja kirjutatud, niiet ma üritasin siis iseseisvalt jälgida oma toitumist ning trenni teha. Tundub et mõjus. Nüüd on vaja siis veel viimased 10 kg kaotada ja siis on super. Siis olen ma rohkem kui Rahul, ja saan oma vanad teksad jalga tõmmata taas peale mitut aastat kapis lihtsalt vedelemist :D

Lasteaed

Täna siis nö teine päev lasteaias. Tegelikult kokku neljas, kuid 2 päeva käisime jaanuari lõpus ning siis jäime ka kohe haigeks. Nüüd siis terve veebruari olime kodus ja nüüd alustame siis uuesti. Minu üllatuseks olid eile poisid väga rahulikult. Muidu kui jaanuaris esimest päeva läksime, siis nad mõlemad lihtsalt klammerdusid minu külge, ega olnud mitte kuidagi teisiti ka olema. Eile polnud sellist asja. Nii kui õue riided said seljast ära, siis läksid nad mõlemad rahulikult teise ruumi mängima. Eile me just kuigi kaua polnud aias, kõigest 9st kuni poole 12ni. Täna natukene kauem, sest proovisime ka lõunat süüa aias. Unega veel aega läheb, kõigepealt peavad nad harjuma üldse aias olema, siis nii et mind ei ole seal ja alles siis vaatame seda une asja et kuidas. Täna muidu söömisega oli nii ja naa. Rasmus sõi ilusti (jõi isegi keefirit, mida kodus ei taha suu sissegi võtta) aga vot Kaspar hakkas lollitama. Tema süüa ei tahtnud, ei ise ega ka siis kui mina andsin. Eks ta oli vässu ka. Paar amspu kuidagi sai talle sisse, muidugi leiba sõi ka. Et nälga ta õnneks ei jäänud.
Üldiselt väga tublid. Kodus peame harjutama, et kui mingi mänguasjaga enam ei mängi, siis paneme selle tagasi sinna kust võtsime, siis ka aias kergem. Lisaks veel see, et neile ju meeldib tihti teha seda mida tahavad ja kui keelata siis on kisa lahti. Oeh, nii palju teha ja harjutada ja õpetada. Kuid samas kui see kõik tehtud ja neile selge, siis on meie kõigi elu lihtsam. Tuleb lihtsalt vaikselt pihta hakata ja mitte järgi anda.
Täna olid poisid peale aeda üliväsinud, kui siiamaani ei ole nad magama jäänud ja kell on juba 14:05. Mhh, see pole hea.

Rüblikud :)